- Esileht
- Reisile lastega blogi
- Mis on...
Päike annab meile valgust, soojust ja UV-ehk ultraviolettkiirgust. Suvisel ajal või päikesepuhkusel on lihtne üle päevitada pikaajaliselt päikeses viibides. Nimelt UVB-kiirgus tekitab naha punetust ehk päikesepõletust, kui aga kogume päikesepõletusi elus sagedasti, suureneb tõsiste tervisekahjustuste risk oluliselt.
Aastast 1992 on WHO (Maailam Terviseorganistastioon) klassifitseerinud päikese- ehk UV-kiirguse inimesele vähki tekitavate faktorite hulka.UV-kiirgust jagatakse kolme gruppi: UV-A, UV-B ja UV-C, sõltuvalt sellest, kui energiaintensiivne kiirgus on. Energia kiirguses aga sõltub selle lainepikkusest, lühem lainepikkus tekitab energiaintensiivsema kiirguse.
Erinevad UV-grupid
UV-A: Suurem osa UV-kiirgusest on kõige väiksema energia-ja pikema lainepikkusega UV-A kiirgus, mis tekitab nahas tumeda pigmendi teket ning tungib sügavale nahakudedesse, põhjustades muuhulgas naha enneaegset vananemist. Soodustab D-vitamiini lõhustumist nahas, seega on mõõdukas doos organismile isegi vajalik
UV-B: UV-B on kõige energiarikkam ja lühima lainepikkusega kiirgus. Maad ümbritsev osoonikiht püüab kinni enamuse UV-B kiirgusest, mis maapinnale jõuab. UV-B kiirgus põhjustab punetavat nahapõletust (päikesepõletust), mis omakorda soodustab pikemaajaliselt erinevaid nahahaigusi ja vähki haigestumise riski. UV-B kiirgus aitab kaasa D-vitamiini moodustumisele nahas, mõõdukas umbes pooletunnine näo ja käte aldistamine päikesekiirgusele on seega kasulik (see aeg sõltub ka UV-kiirguse intensiivsusest).
UV-C: Kõige suurema energiaga UV-kiirgus, mille absorbeerib endasse maad ümbritsev atmosfäär ning mis ei jõua seega maapinnale üldse.
Kaitse UV-kiirguse vastu
Iseenda ja laste kaitsmine liigse UV-kiirguse eest on vajalik, vältimaks kiirguse kahjulikku mõju tervisele. Päikesekiirgus ja seega ka UV-kiirgus peegeldub ja võimendub vees,liival ja lumel. Vältida tuleks keskpäevapäikest, liiga pikka ega intensiivse päikese käes viibimist ning võiamlusel tuleks kanda päikesekaitseriideid, mütse, päikeseprille või kasutada kvaliteetset päeikesekaitsekreemi. Reisipisiku poest leiad laia valiku erinevaid laste päikesekaitsevahendeid alajaotuses Päikesekaitseriided, Päikesemütsid ja Päikeseprillid.
Laste silmade kaitsmine ereda valguse ja UV-kiirguse eest on ülimalt vajalik, sest nende silmad on täiskasvanu omadest oluliselt õrnemad. Vali UV 400- sertifitseeritud hästiistuvad päikeseprillid, mis kaitsevad nii UVA-kui UVB-kiirguse vastu. Sertifitseerimata, ebakvaliteetseid prille kasutades võid kahjustada lapse silmi enamgi kui üldse mitte prille kasutades.
Miks silmi kaitsta?
Kui aldistada silmi intensiivsele kiirgusele, võivad silmaläätsed kahjustuda kogu eluks. Me puutume UV-kiirgusega kokku kogu aeg, kuid teatud tigimustes suureneb ja intensiivistub kiirgus märkimisväärselt, näiteks lumes, veekogu ääres või liival viibides. Kui kasutada sellistes tingimustes ilma UV-400 kaitseta (UVA-ja UVB kaitseta) tumedaid prille, suurenevad silma pupillid prilliklaaside taga ning kokkuvõttes lasevad silma veelgi rohkem kiirgust, kui nad seda tavatingimustes teeksid.
Mida tähendab UV 400 kaitse?
Efektiivsed päikeseprillid filtreerivad nii UV-A och kui UV- B kiirguse, kaitstes silmi mõlema eest. Kui prillidel on märgistus UV 400 tähendab see, et need prillid blokeerivad kogu UV-kiirguse, mille lainepikkus on kuni 400 nanomeetrit, seega nii UVA-kui UVB-kiirguse.
Mis on UV-kiirgus?
UV-ehk ultraviolettkiirgust liigitatakse kolme erinevasse alagruppi:
UV-A: Pika lainepikksega kiirgus (315-400 nanometeetrit). UV-A tungib sügavale nahka, nahk tumeneb ning kiirgus põhjustab naha enneaegset vananemist. UVA-kiirgus tungib ka läbi klaasi.
UV-B: Lühema lainepikkusega kiirgus (280-315 nanometeetrit). UV-B ei tungi sama sügavale nahakudedesse kui UV-A, kuid põhjustab nahapõletust pikaajalise kiirguse käes viibimise tagajärel. Soodustab kaitsva pigmendi teket nahas. Korduvate nahapõletuste järel suureneb nahavähi tekke risk.
UV-C: Lühima lainepikkusega kiirgus, mis tänu maa atmosfäärile ei jõua kunagi maapinnale.
Kõik Reisipisiku poes müügilolevad päikeseprillid vastavad serifitseeritud UV 400 standardile.
Siit leiad vaiku meie UV-400-kaitsega laste päikeseprillidest:
Lastekaupu valides võib nüüdsel ajal üha sagedamini kohata tootekirjeldust, mis kinnitab, et tegemist on mürgivaba BPA-, ftalaatide- või PVC- vaba tootega. Mida need lühendid ja terminid õigupoolest tähendavad ning miks tasub selliseid lastetooteid märgata ning eelistada?
Mis on BPA ja kus seda leidub?
BPA ehk bisfenool A on tööstuslik kemikaal, mida on kasutatud teatud tüüpi kerg- ja kõvaplastist ning epoksüvaigust toodete valmistamisel juba 1960-test aastatest alates. Bisfenool A-d sisaldavad plast-tooted on enamasti läbipaistvad ja kõvad nn. polükarbonaatplastist esemed, nagu kõikvõimalikud toidu-ja joogipakendid, joogipudelid, toidu hoiukarbid, taaskasutatavad plastist sööginõud, beebipudelid, imikute toidupakendid, mänguasjad, meditsiinivahendid, ohutusvahendid, prilliläätsed jne. BPA-d kasutatakse lisaks näiteks pudelikorkide ja metallist konservipurkide tootmisel. Bisfenool A-d lisatakse veel väga paljude muudegi tarbekaupade ja tehniliste vahendite tootmisel, kuid toome siinkohal välja olulisemad kasutusviisid lastekaupades.
Milline on BPA mõju organismile?
Väikestes kogustes bisfenool A-d sisaldavate tarbeesemetega kokkupuude ei ole paljude uurimuste põhjal organismile otseselt kahjulik, küll aga ei ole üksmeelt leitud selles, kui suure koguse BPA-ga me igapäevases elus nii toidu-, joogi- kui esemete kasutamise tõttu ning pindade ja õhu kaudu kokku puutume. Kindlalt on tänaseks tõestatud BPA kahjulikkus lootele ning väikelapsele, mistõttu mitmetes maades on keelatud lastele mõeldud luti-ja joogipudelite ning kõikvõimalike sööginõude tootmine ja müümine, kui need sisaldavad bisfenool A-d. Eriti kahjulik ja kiire on binfenool A imendumine anumast toitu või jooki, kui seda eelnevalt kuumutatakse (näiteks mikrolaineahjus). Bisfenool A aitab erinevate meditsiiniuuringute tulemuste põhjal kaasa eelkõige immuunsus- ja hormonaalsüsteemi häiretele , aga ka närvisüsteemi kahjustustele, ajutegevuse häiretele, vähile jne. Eriti altid kahjustuste tekkele on looted ja juba sündinud lapsed.
Kuidas vältida BPA sattumist meie jooki ja sööki?
Kõige tavapärasem viis, mille kaudu BPA meie oragnismi imendub, on joogipudelite, topsikute (joogi) ja toidunõude ning säilituskarpide (toit) kaudu. Et liigset kokkupuudet vältida, soovitatakse eelkõige:
1) Kasutada sooja toidu ja joogi tarbeks võimalikult vähe polükarbonaat-plastist anumaid, mitte panna neid ahju ega mikrolaineahju.
2) Mitte pesta polükarbonaadist anumaid nõudepesumasinas, kasutades tugevaid kemikaale.
3) Tarbida võimalikult vähe konservpurkides sööke ja metallpurkides jooke.
4) Lutipudeleid ja laste sööginõusid, säilituskarpe jms. ostes eelistada alati BPA-vabu tooteid või kasutada alternatiivina roostevabast terasest, klaasist vms. pudeleid ja nõusid.
Mis on ftalaadid ja kus neid leidub?
Ftalaadid on estrite rühma kuuluvad kemikaalid, mida kasutatakse peamiselt plastmasside pehmenditena ja lahustitena kosmeetikatoodetes. Ftalaate on palju erinevaid ning neid on kasutatud tootmises juba üle 50 aasta. Neid leidub meie tarbitavates toodetes kõikjal, kaasa arvatud toidus ja joogis. PVC-plastist toodetes kasutatakse ftalaate plastiku painduvuse ja vastupidavuse suurendamiseks. Ftlaatide vabanemine ja seekaudu ka organismi imendumine kiireneb, kui eset on soojendatud, see on juba vana (näiteks vanad täispuhutavad ja pehmed mänguasjad), raputatud või vigastatud.
Milline on ftalaatide mõju organismile?
Ftalaatide mõju loomade organismile on kaua uuritud, mõju inimorganismile on pikaajaline ja seega on uuringud olnud mahukad ja vähemaarvulised. Ftalaatide kahjulikku mõju on tõestatud eelkõige inimese hormonaalsüsteemile, suguorganitele ja üldisele arengule. Kuigi ftalaadid ringlevad meie organismis ning lahkuvad sealt suhteliselt kiiresti väljaheidete kaudu, on nende kogus meie igapäevases tarbimises üha suurenev. Eriti ohtlikuks peetakse laste kokkupuudet ftalaatidega, kuna nende kehamass on väiksem, areng kiirem ning paljudest lastetoodetest ja mänguasjadest saadavad kogused suuremad. Lapsed armastavad mänguasju ning muid esemeid suhu panna ja imeda, mistõttu ftalaadid jõuvad sel moel nende organismi kiiremini ja suuremas koguses.
Kuidas vältida ftalaate?
Täielikult ftalaate vältida on tänapäeva maailmas võimatu, kuna nii vees, õhus, toidus, joogis kui meie tarbitavates esemetes ja toodetes leidub neid suuremas või väiksemas koguses kõikjal. Siiski on mõningad soovitused valiku tegemiseks asjakohased, eriti kui tegemist on lastega:
1) Loe etikette ning eelista ftalaatide-vabu tooteid vastava märgistusega “phtalates free”.
2) PVC-plastikust ja muude toidupakendite, pudelite, sööginõude, riideesemete ja mänguasjade puhul väldi tooteid, mis on tähistatud taaskasutust tähistava kolmnurga sees numbriga “3”, eelista numbreid 1,2,4,5.
3) Kosmeetikatoodete puhul jälgi koostisaineid. Kui ftalaate või nende puudumist pole eraldi välja toodud, võib suur kogus ftalaate peituda koostisaine loetelus “parfüümide” sees. Seega parfümeeritud shampoonid, kreemid, lakid jne. sisaldavad suure tõenäosusega ftalaate.
4) Kasuta ftalaatide-vabu toidunõusid, säilituskarpe ja pudeleid (lutipudeleid), eriti mikrolaineahjus toitu soojendades.
5) Kasuta vaid ftalaatidevabu plastist ja vinüülist laste mänguasju, lutte, närismirõngaid, hambaharju jne. Ära kasuta täispuhutavaid mänguasju kodus, need jäägu vaid basseini ja randa kasutamiseks.